August Strindbergi Preili Julie filmina, Liv Ullmanni lavastatuna.
Olen umbes 10 aastat tagasi näinud Eesti Draamateatris Savonarola tuleriita, mis oli Toompere jr poolt lavastatud kui film. Ullmanni Preili Julie on film, mis on lavastatud kui teatrietendus. Strindberg ju ongi selle näidendiks kirjutanud. Rekvisiitide ja lavakujunduse pusa on muidugi tihedam ja kohati filigraannegi - köögilaual on puhastatud kriimustus ja seinal torude otsas kaks kraani jms. Muide, see kraanide nägemine ei jätnud mind filmi lõpuni. Mis need olid? Keskküte? Soe ja külm vesi?
Rootsi asemel on tegevus toodud Iirimaa jaaniöösse. Jaaniöö tõttu paistab kogu filmi jooksul päike ja vastupidiselt ameeriklaste tavaarusaamale süttivad vastikud tunded ja patt päevavalguses. Naisterahva himu ja võim, meesterahva intellekt ja alandus, teadja kurbus ja väärikus on valguses alasti.
Film on Eestis üsna hävitavad arvustused saanud. Seda on nimetatud igavaks, üheplaaniliseks jne. Ausalt öeldes, ma ei kujuta ette, et Strindbergi saaks lavastada road-moviena. Samas, võib-olla NO-teater teeb seda ühel päeval. Mina ei vaata.
Soovitan igatahes väga. Häid teatrielamusi kinona.
No comments:
Post a Comment