Materjal voolab läbi õhtu, nagu siid läbi peo.
Kui kooli ajal Vilde romaani sai loetud, siis ma ei mäleta küll, et see oleks armastusromaan olnud. Meelde jäi kole peksmine. Mul on küll kirjandusõpetajatega vedanud, kuid küllap kandis nõukogude aegne haridus aja pitserit ja nii rõhuti pigem sellele, kuidas talupojad mõisniku vastu õigust otsisid ja kaotajaks jäid. Arlet Palmiste on romaani inimsuhete tulevärgiks dramatiseerinud. Inimesed on ikka läbi aja samasugused. Ei oska öelda, kui palju praegu tuleb ette ainelise heaolu ja armastuse vahel valimist, kuid armastuse pärast valetamist...juhtub. Sotsiaalse seisundi tõttu nö kõrgemal olevate poolt madalamal oleva stigmatiseerimist? Tuleb ette. Süda on aga inimestel ikka sama koha peal. Kuri või hea süda, kuis kellelgi.
Mihkel Tikerpalu on öelnud, et Maidu roll on tema jaoks esimene nii suur ja kandev roll. Ta oli tõepoolest pea kogu aeg laval ja täitis oma rolliga kogu ruumi. Madala laua taga madalal järil korgitseriks keeratuna oli ta sageli allpool kõigist - peaaegu põrandal - nii selli, kui meistrina. Kogu Tikerpalu mängu saatiski tõik, et ükskõik, mille ka oled saavutanud, ei unusta sa oma päritolu. Mees läheb läbi elu müts näppude vahel.
Ja stseen, millist Eesti teatrites pole näinud. Siret Tuula - Leena ja Margus Illi-Illiku - noorparuni - hävitav duett haaras nahast ja lõi kõhtu. Panin millalgi silmadki kinni, et mitte vaadata. Tegelaste vaheline negatiivne keemia oli nii tugev, et muidu end viisakalt ülalpidanud publik ahhetas kuuldavalt.
Näitlejad toimetasid üsna ahtakeses ruumis, kuid ühtegi lavastamata momenti ei olnud - Jaanus Nuutre tegemisi tasub silmas pidada - nägin suve lõpus tema lavastust "Jutt jumala õige" ja tundub, et oleme saanud lavastaja, kes suudab psühholoogilist teatrit luua.
Muusika ja valgus-pimedus toetasid piltide vahetust. Ühe vahemuusika loo algus meenutas pigem idamaist muusikat ja andis draamale pisut nihkega värvi.
Hakka või uskuma, et Vilde kirjutas armastusromaani...või muutub teksti olemus ajas...?
"Kui Anija mehed Tallinnas käisid"
Dramatiseeris ja jätkab Piibe maantee ümbruse lugudega Arlet Palmiste
Lavastaja Jaanus Nuutre
Kunstnik Riina Vanhanen
Kostüüm Jana Volke
Valgus Robin Täpp
Heli Jaanus Tüli
Truppi juhtis Triinu Palmiste
Mängisid MIhkel Tikerpalu, Siret Tuula, Liis Haab, Kristjan Arunurm, Inga Kaseleht ja teised ägedad ning andekad.
Vaatasin Anija mõisa aidas 28.08.2020
Labels: Margus Illi-Illik :)
ReplyDelete