Gailitit/Toomas Nipernaadi/ TeMuFi

Soovitan väga Peep Maasiku lavastust August Gailiti romaanist „Toomas Nipernaadi“. Peep Maasik on  TÜVKA 12. lennust. Selle oina on ta igatahes puhtaks niitnud. Dramatiseeris Ott Kilusk.

Me oleme harjunud Nipernaadit filmina nägema. Tõnu Kark teeb seal küll suurepärase rolli, kuid film on mulle alati pisut veidra või isegi sünge mulje jätnud. Süngusele on kaasa aidanud Anne Maasiku „Rändaja õhtulaul“. Kõik on nagu hea, aga ikkagi mingi „agaga“.

Dramaturg on üsna sirgelt raamatu aluseks võtnud ja tegelased räägivad Gailiti sooja teksti, millele on (vist) lavastaja poolt veel millimeeter kergust peale keeratud. Lavastus on väga füüsiline – esimeses vaatuses joostakse ja lausa traavitakse kogu aeg kuhugi, ka tiigid on osa aktiivsest lavakujundusest J. Teiseks vaatuseks saabub sügis ja tempo on minoorsem, ka päike vajub selleks ajaks puude taha.

Peaosas mängib Pääru Oja. Tema ilmudes käis mul äkki peast läbi, et ta on ju nii noor, kuidas ta mängib pikalt abielus olnud inimest. See mõte kaob etenduse kulgedes üsna kiiresti ja kui finaalis naine talle järele tuleb: „Talvel oled sa minu“, siis uskusin nende koos minekut.

Tüdrukute galeriis on nii end pisut juba näidanud näitlejaid, kui äsja TÜVKA lõpetanuid. Jaune Kimmel vast onTralla rolli parimaid leide, Maarja Tammemägi Ello on sirgeselgne ja iseteadlik, Karolin Jürise Maret Vaa on mere äärest kehvast isatalust karmi olemisega täiskasvanud noor naine.

Koomiku kuulsust taga vedav Jüri Vlassov tekitab minus alati pisut kahtlust, kuid sealses Hansuoja peremehes on töökas perenaist otsiv mees temas täiesti olemas.

Jaanus Laagrikülli kunstnikutööde nimekiri on pikk, nagu söömavahe. Ta ei vedanud ka seekord alt.

Lavastust mängitakse Linnamehe puhkekeskuses Tori vallas, Kuiaru külas. Kuidas mängukohti valitakse? Küllap kunstnikud ja lavastajad tegelevad nende otsimisega. Kes see tublikene oli, kes Linnamehe puhkekeskuse leidis, pole aimugi, kuid üks kena leid on see.

„Toomas Nipernaadit“ mängitakse sel aastal läbi augusti. Tallinast tuleb kohalesõiduks kindlasti 2 tunniga arvestada. Sõita tuleb mööda Pärnu maanteed ja Are küla kohal keerata vasakule - viit näitab Suigu ja Sõjameeste kiriku peale. See on Are-Suigu tee ja see on päris pikk. Tee on kohati käänuline, kuid kuhugi kõrvale keerata pole vaja. Tee viib läbi Are, Suigu ja Kuiaru küla, üle Are jõe, üle Sauga jõe ja Toomeoja. Sõita nii kaua, kuni tee lõpeb ja siis keerata paremale Pärnu peale. See on Rakvere-Pärnu-Sõmeru maantee. Sealt on pisike suts ja siis näitab viit Linnamehe Puhkekeskust ning teatriplakat on ka väljas.

Teatrialale saab sisse alates 18.00-st. Etendus algab 19.00. Tribüün on korraliku tõusuga, nii et näeb väga hästi. Kohad on nummerdamata. Soovitan istuda lavapoolt vaadates paremasse sektorisse, ehk et laval on kaev ja hulk tegevust toimub kaevu ja selel kõrval oleva värava ümber. Kui on päikesepaisteline ilm, siis on esimese vaatuses publikule päike näkku. Katke pea ja jooge vett. Muude jookide ja toitudega istuma ei lubata, kuna herilased tulevad oma osa nõudma.

Kui on soov minna koos lastega, siis pigem alates 15.-st eluaastast. Midagi ebasündsat seal ei ole. Gailit on tugeva alltekstiga, seega noorematele peab selgitama.

Autor: August Gailit

Dramatiseerinud: Ott Kilusk

Lavastaja: Peep Maasik

Muusikaline kujundus: Jaan Sööt

Osades: Pääru Oja,  Karolin Jürise, Kärt Tammjärv, Ursula Ratasepp, Jaune Kimmel, Kaili Viidas, Maarja Tammemägi, Tanel Ting, Silver Kaljula, Jüri Vlassov, Andri Arula, Tiina Laugus, Jan-Erik Sarv, Martin Aulis.

Vaadatud 4. augustil 2018