Ausalt Kaugverist/ Mees raamatust/ Kesk-Eesti harrastusnäitlejad

Kui Aire mind Jänedale teatrisse Kaugveri elulugu vaatama kutsus oli otsus tehtud.

Raimond Kaugver oli omas ajas kultuskirjanik: produktiivne, hea sulega ladus jutustaja, eluline. Meie kodus luges vanaema ja tema tuules sain minagi lugemisnakkuse. Mäletan, et Kaugveri raamatute pärast me natuke lausa võitlesime, et kumb uue raamatu enne omale ööseks voodisse saab. Jänedale mineku tuules tuletasin natuke tema raamatuid ja keelekasutust meelde. Jah, keel muutub ajas, kuid materjali väärtust see ei vähenda. Kaugveri elust ei teadnud ma siiani suurt midagi.

Saan enne etendust dramaturg Arlet Palmistel nööbist kinni ja küsin, miks ta just Kaugveri valis. Kuulen, et Arlet ajab kodukandi asja ja on otsinud Piibe maantee lähedal elanud tuntud inimesi ning Kaugver on Lehtses elanud. Raimond Kaugver on olnud rahva seas armastatud ja tunnustatud, kuid temast pole biograafiat, ka pole teater ega film tema elukäigu vastu huvi tundnud. Nii on Arlet vast esimene, kes on võtnud teda meenutada – sidunud omavahel tõsielusündmused ja raamatulood. Pulli tall on tänuväärne mängukoht.

Lava on selliste mõõtmetega, et suurtel teatritel pole niisugust võtta. Ringrõdu võimaldab kahel tasapinnal lavastada. Ja siis suletakse uksed ja siis tulevad näitlejad. Inimesed istuvad kahes lava otsas pinkidele. Käed rahulikult süles istutakse ja oodatakse justkui teeleminekut. Teed käiakse läbi Kaugveri 66 eluaasta.

Esimesena astub ette üks mu lemmikkirjanikke, Juhan Jaik ja peab kooliõpilastele kõnet ning julgustab väikest algkoolipoissi edasi edasi kirjutama. Sealt edasi läheb teekond, nagu Kaugveri kaasaegsetel läks: sõda, värbamine, vangilaagri kannatused, sellegipoolest õnneotsingud ja-leidmised.

Ajaloo kulgedes vahetuvad näitlejad, kostüümid, kombed, lavakujundus. Mõned stseenid on nii lähedal ja elavad, et näiteks kaevikustseenis, kus Raimond on kaasvõitlejate vahel keskel, tekib tahtime öelda, et mees, hoia end, liivakotid on liiga madalad ja sa võid pihta saada! Trammipargi meeste joviaalne stseen anekdootidega võtab korraks pinge maha ja teeb tuju heaks. Stseen, kus Kaugver pärast sõda kodumasinate remondi töökotta astub ja seal haamriga triikrauda kopsivas mehes tema vangilaagrisse saatnud seltsimehe ära tunneb, on naljakas ja traagiline ühteaegu. Üllatus on mõlemapoolne, kuid suheldakse rahulikult. Kaugveril on käes oranź võrk triikrauaga, mida ta tasakesi kui heitevasarat käes kiigutab. Selles liigutuses on ähvardus ja võib-olla ka andeksand koos.

Siiani mängivad Kaugverit nooremad inimesed – Rasmus Pitk, Magnus Mänd, Andres Kaitsa, pärast vaheaega aga täiskasvanud ja elukogenud kirjanik Tiit Tammlehe kehastuses. Tema Kaugver on kui kuningas, pikk ja sirge ja tark ja armastav, tema Kaugver on kui narr, kes end Kuku klubisse lõbutsema unustanud. Igatahes suurepärane etteaste Tammlehelt.

Väga-väga üllatab mind Aire Pitk. Ikka on ju elus nii, et sul on inimesest tekkinud ettekujutus (tean teda ajast, kui ta laps oli). Täiesti ootamatus situatsioonis aga avastad, et inimeses on kusagil sügavamal nii palju rikkust ja ilu. Aire mängib Kaugveri kolmandat naist Aavet. Juba raamatukogutöötajana lavale astudes on tema olemises midagi traagilist, pisut eemalolevat, pisut häbelikkust. Ka rõõmsates stseenides on temas midagi, mis keset õnne õnnetust ennustab. Tema hääl kannab ja vaikselt rääkideski on ta kuulda igasse teatrisaali soppi.

Minu lugupidamine kogu trupile. Inimestes on teha tahtmine, mängulust, sära – kõik need asjad, mis professionaalsetel teatritel vahel kaduma kipuvad.

Ma ei ole nii ausalt tehtud teatrit väga ammu näinud.

 Aitäh!

Arelt Palmiste/ Raimond Kaugver
Lavastaja - Tiit Alte
Valgustaja – Robin Täpp
Helitehnik – Mardo Leikman
Kostüümid – Leelo Jürimaa

Raimond läbi aegade – Rasmus Pitk (Rasmus asendas haigestunud Marten Aron Lepikut), Magnus Mänd, Andres Kaitsa, Tiit Tammleht
Aave – Aire Pitk
Afik, toimetaja, Madis – Veljo Kukk
Anti – Arlet Palmiste
Kohtunik, Juhan Jaik – Hannes Tiinas
Suurkask – Frederik Nirgi
Tuur – Marten Egert Vahtla
Noor Anti – Robin Täpp
Sõber, sõdur, Kivi, kirjanik – Ivo Leek
Valvur, sõdur, Sass, kelner – Aavo Soots
Koomand – Tiit Kaljumäe
Doktor, ajakirjanik – Margus Lebern
Lena, õde – Mariliis Põldma
Simmo, ametnik – Vello Teor
Arst – Riina Vaher
Milli – Lilian Rikken
Valvur, sõdur – Raido Reimann

 Esietendus 24.05.2017 Jäneda Pullitalliteatris

 Vaadatud sealsamas 28.06.2017