Arlet Palmiste jätkab koduümbruse tegijate lugude näidenditeks kirjutamist. Eelmine näidend oli "Mees raamatust", mis rääkis Raimond Kaugverist. Tänuväärselt on järgmiseks Moe viinatehase omanike, Kurbergide lugu. Kes meist ei ei teaks Moe viina ja piiritust, kuid kes olid need, kes kuulsa vabriku lõid, pole meil palju aimu. Sellisel kujul täidab näidend ajaloolise lünga ja annab meile meie omad tublid inimesed.
Näidendi tegevus toimub aastail 1907-1933, mil ettevõtet juhtis tehase rajaja Jakob Kurbergi poeg Arved Kurberg. Kas Kurbergi pere suhted olid just sellised, kes teab, kuid ajaloosündmused on näidendis tõesed. Siia mahuvad Tapale koolimaja ehitamine, I Maailmasõda, mobilisatsiooniaegne kuiv seadus, vabriku põleng, Eesti Vabariigi loomine, alkoholimüügi riigile monopoliseerimine, raudtee ehitus, Tapale linnaõiguste andmine.
Mängukoht Moe piiritusetehase ruumides on peategelane. Plaaditud seinad, kõrged laed, külm põrand viitab kunagisele steriilsele ruumile - piiritus ja viin on ikkagi toiduained (päises oleva foto tegin sealsamas ruumis). Lavastaja Erik Ruus on kasutanud ruumi kõiki võimalusi. Kaasa mängivad ka aknad ja õu. Kusagil kõrgemal kõneleb meile kadunud Jakob - me näeme vaid tema varju. See on võimas kujund seinal - torukübarat kandev vari on oma elutark ning filosoofiline: "Tublil kolmveerandil sellest, mis inimene ette võtab, pole pikemas plaanis ega inimesele endale mingit kasu ega sisu". Autor on vanale Kurbergile andnud jutustava ja rahustavagi rolli. Leidsin võimaluse näidendit lugeda ja avastasin, et Jakobi tekst on täiesti iseseisva loona loetav. See andis mu ühele 2018.-aasta tippteatrisündmusele oma mõtliku mõõtme - küllap Jakob teab sedagi, mis sai Eestis-Euroopas pärast 1933. aastat.
Arved Kurberg/ Andres Kaitsa, on tugeva sordiini all kujutatud - ärimees ja isa pärandi esindaja. Tema tasasuses on saladused, mida keegi ehk ei teagi ja mille noorelt lahkunud Arved endaga kaasa viis.
Arvedi vend Evald/ Urmo Kütismaa käib aeg-ajalt vennaga vestlemas, kuid ärisse nina ei pista.
Alguses näib, et Marta/ Aire Pitk - on näidendisse toodud August Thomsoni/ Erko Elmik - rolli toetama. Marta Thomson oli Jakob Kurbergi tütar ja Thomsoni abikaasa. August omakorda aktsiisiametnik, kes naisevenda äris abistas. Ajaloost on ka teada, et tema osales aastal 1908 Tapal Eesti Keele Konverentsil vahemehena, seega meile oluline isik. Ahjaa, Marta väljub oma meest saatvast slepist pauguga, kui vabrikus puhkeb tulekahju. Jõukas, intelligentne naine kössitab kägaras aknalaual, taamal leegid tõusmas, ja kardab saatanat.
Sõna otseses mõttes kainust ja vürtsigi lisab taustal sehkendav karskusliikumine. Gorbatšovi-aegseid karskustegelasi meenutades kisub muie suule. "Moe mehe" karskusliikumise aktivistid aga muretsevad päriselt noore riigi ja rahva tervise pärast. Romantilise liini toob kaasa Karskusseltsi esinaine/ Jana Kollom, kes Arved Kurbergi vastu ükskõikne pole. Kohmetult mantlivarrukaid näppiv esinaine on üks 2018 aasta parimaid rollileide. Tema loodud karakteris mängib vaimustavalt kaasa hääl, mis kannab muret ja tegusust ja armastust. Kui tema oleks olnud see, kes mind aastal 1986 oleks karskusliikumisse värvata püüdnud, mine tea...
Intermeediumina astuvad meie ette tehase töölised - viinavedajad. Mehed on lustlikud, töökad, enamjaolt vindised. Nemad annavad edasi selleaegseid arusaamu perest, abielust, aumõistest, lugupidamisest tööandja vastu. Näidendi autor ise mängib tehasetöölist Punni, kes oma valju hääle ja laia lõuaga lustakaid vahepalu loob ja publikule hingamist annab. Külameeste komplektist on eraldi arenguga lugu kirjutatud Poisile. Vimkana on roll antud Tiit Tammlehele, kes on tegelikult rohkem mehe vanuses. Ta mängib mõnuga välja nii tögatava nooruki, tsaariarmee sõduri, kui pisut libeda ärimehe.
Ruusi-Palmiste-Piibe teatri-Moe tehase ruumide koostöö puhul kehtib ikka see ilmatarkus, et kui on soov teha, kui on oskused teha, kui on jaks teha, siis sünnivad sündmused, mis liigutavad, õpetavad, vaimustavad, südamesse lahevad.
Meie rõõmuks mängib Piibe teater "Moe meest" taas lahkesti Moe Piiritusevabriku saalis 29., 30., 31. mail ning 1. juunil 2019.
Kui lähete vaatama, siis varuge kindlasti aega ka tehaseekskursiooniks ja poe külastamiseks - need käigud on etendusele mõnusaks avamänguks ning minge vaheajal kindlasti kohvikusse.
Draama kahes vaatuses Moe Piiritustehase ajaloost perioodil 1907 kuni 1933.
Lavastaja: Erik Ruus
Muusika: Meisterjaan
Mängivad: Andres Kaitsa, Leo Valdvee, Aire Pitk, Urmo Kütismaa, Erko Elmik, Kaupo Mäe, Tiit Tammleht, Tiit Kaljumäe, Lembit Savila, Arlet Palmiste, Veljo Kukk, Merike Kernu, Küllike Veede ja Jana Kollom
Tänan :)
ReplyDelete