Thursday 26 August 2021

Sitsi silentium/ Misanzen

et   vabrik      nimisõna

et   suures koguses kaupu või muud tooteid tootev, masinaid kasutav tööstusettevõte

sünonüümid: tehas, käitis

Sõnaveeb, Eesti Keele Instituut https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/vabrik/1 



19. sajandi tööstusrevolutsioon purustas monarhiaid, tõi inimesed linnadesse nö kergemat elu otsima, pööritas raha, mis viis meid majandusarengutesse, mis viis meid sõdadesse, mis tõi meid siia, kus täna elame. AS Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik elas naiste jõul, nende kohusetundel, nende tervisel. Tööpäevad kestsid peaaegu 12 tundi ja ka lapstööjõud oli odavasti tarvitusel. Masinad tekitasid kivimüüride vahel ülitugevat müra, töötajad hingasid sisse puuvilla-ja kanepitolmu, niisutussüsteemi tõttu (puuvill on väga tuleohtlik) oli ruumides rõske ja palav. Tallinna vabrik tõmbas enda juurde ka Narva Kreenholmis töötavaid naisi. Pealinna töö-ja elutingimusi peeti paremaks. Kas see ka nii oli?... Meister ja meistri abi võisid töölistele paljude asjade eest trahve määrata: liigsed sõnad, eneseõigustused=vastuhakud, isiklikud mitte-meeldimised. Ebainimlikud töötingimused tõid naisi oma nõudmisi esitama, streigiga ähvardama, streikima ja aja jooksul olud vähehaaval ka paranesid. Sellegipoolest elas vabrik nii hästi, et selle omanikud aastal 1932 iseenda tagant varastamisega vahele jäid ja ka vangi läksid.  Mu hea endine kolleeg, kes jõudis taasiseseisvunud Eesti ajal Baltexis (vabriku nimi aastail 1995-2006) praktikal käia, pidas seda mõistlikuks ettevõtteks. 

20. sajandi lõpuaastail käisin õpingute käigus trikotaaživabrkus Marat ringkäigul. Meid viidi  nö  väljasaatmistsehhi, ehk meile kinnitati, et selles ruumis töötavad inimesed, kes mujale ei sobi või kes olid mingil moel korda rikkunud. Ma ei mäleta tagantjärele, mida seal täpselt tehti, kuid kõrgel lae all, olid lattide peal tohutusuured niidipoolid ja niitide peal nii poolteise sentimeetri kõrgused tolmukuhjad. Jajah, silmale nähtamatutest tolmukübemetest olid moodustunud millimeetripaksused "müürid". Müra oli nii tugev, et omavahel rääkida ei olnud võimalik. Hiljem viis elu mitmesugustesse tootmisruumidesse. Ehmatavaim kogemus oli umbes 10 aastat tagasi, kus tehnoloogina läksin allhanketegija juurde ja seal oli kõik katkine: põrandad, laed, seinad, trepid. Nad oleks nagu igal hommikul pommitabamuse saanud. Tänaseks on see tehas kolinud ja sellistes tingimustes keegi enam ei tööta. Endal on siiski õnnestunud korralike töö-ja olmetingimustega tööandjate juures leiba teenida. Mis ei ole aga ajaga muutunud - kergetööstus elab tänapäevalgi naiste kohusetundest.

Isiklik tootmistaust andis "Sitsi silentiumile" oma tooni. Hämara ja hella. Soojuse ja lugupidamisega kohtlevad tegelasi ka autor-lavastaja Helen Rekkor ja dramaturg Mihkel Seeder. Teate, tehases ei ole tegelikult midagi romantilist. Seal on päris karm. Ükskõik, milline palgasüsteem ka parasjagu kehtib, teenib tootmistööline ikkagi omaenda jõuga, vaimuga. Kuidas ta end seal tunneb, sõltub paljuski kuupalgalistest. Kuupalgalised omakorda teistest kuupalgalistest jne. Nad kõik sõltuvad ka protsessidest - vähem või rohkem vajalikest - müügist, turust, ostust ja lõppkokkuvõttes ka laevnikust, kes oma sõiduriista Suessi kanalisse pargib. Silentium´it (ld vaikimine, vaikus) ei ole iial. Tehasesse on alati rahutus ja revolutsioon sissekirjutatud. Näidendi ja lavastuse tegijate lähenemine on hingetoitev ning nad on korralikult uurimistööd tehes tabanud palju tootmise reaalsust, tabanud inimesi, kes seal üle elukaare lähevad. Mõeldes lõpustseenile Leegiga (Silva Pijon). Oled andnud oma nooruse ja jaksu ja elu ja kui kord vanaks saad, ei ole sind kellelegi vaja. "Sitsi silentiumi" naised on uudishimulikud, elurõõmsad, kärarikkad. Nad on osa Sitsi vabrikust, kuid lihast ja luust inimesed oma tunnetega, huvidega. Töö karmuse toob sõnadesse ülevaataja (Piret Krumm). Kurja naise murrab tema enda lapsepõlv ja lõpuks ka sellega leppimine. "Minu ema läks merre", takistab ta teist naist oma elu hävitamast.  Tema katkev hääl ja vaevumärgatav liikumine enne pausi paneb ketrustolmu tolmu õhus hetkeks seisma. Krumm on üldjuhul olnud koomilise laadi näitleja. Sügav tõsidus ja traagika on temas tegelikult nii pinnal, et ajab üle. Lavastajad, leidke ta üles! Silva Pijoni aldihääl ja tema pingne miimika on aus ning kutsub sellega ka teisi tegelasi endaks jääma. Lavastuse helgem pool on Rihardi (Rauno Kaibiainen) kanda. Tegelane on inspireeritud Paide poolkutselise teatri asutajast Riho Hoolmast (sündinud Richard Holberg). Noor mees juhatab tehase näiteringi ja on teatrist nii vaimustunud, et tal jätkub julgust manufaktuuritöö lõpetada ja minna ning teha, mida süda ütleb. Stseenid näiteringiga panevad töölisnaised pärast pikka tööpäeva lustima ja enda tundeid väljendama. Ka annab see vaate inimeste taustadesse, kuidas nad näiteks traagikat ette kujutavad, milline võiks olla romantiline armastus, kas maailmaklassika tundub igav või mitte. Iisak Sidrun (Andres Roosileht) on tehase juhatuse liikmega krutskiga tegelane. Tema prototüübiks ongi seesama Isaac Citröen, kes arvetega slikerdas ning oma võlga trellide taga tasuma pidi. Roosilehe tegelane on läbi aja kantud üleolekust. Olgu ta siis juudist omanik, kes oma kasutütre tsehhi imetlema toob või nõukogude aegne direktor, kes Leegile tööjuubeliks Stalini pilti kinkides endale teadaolevalt parima annab. Misanzeni kui liikumisteatri laval on hulk noori naisi, kes nõrkevad tsehhikliimas, tõusevad ja ketravad edasi, mässavad, lustivad näiteringis, põgenevad mineeritud ruumidest. Kõik naised on erinevad. Kel juuksed pikemad, kel lühemad, kes jumekam, kes kahvatum, kes pikemat, kes lühemat kasvu, nende rõivasuurus on erinev. Nii jäi lavastusest enim kandma sõnum, et naised, te olete eluks sobivad iga välimusega, igas vanuses, igal elualal, vabrikus ikka ka.


Arvustuse autor töötas tootmises aastatel 1985-2020

Vaadatud 21. augustil 2021

Arvustuse autori fotodel on Balti Manufaktuuri ruumid novembris 2020


Lavastaja ja autor  Helen Rekkor

Dramatiseeris         Mihkel Seeder

Lavakunstnik          Laura Kõiv

Kostüümid              Maarja Pabunen

Liikumine                Kristjan Rohioja

Helilooja                 Villem Rootalu

Valgus                     Priidu Adlas

Video                      Sander Põldsaar


Osades:

Leegi Laanejõgi    Silva Pijon

Elviine Raam         Piret Krumm

Rihard Linnuste     Rauno Kaibijainen

Iisak Sidrun            Andres Roosileht


Kaasa teevad:

Marta Andreas, Liis Kraubner, Greete Kurrusk, Getter Kõiv, Heli Piht, Laura Plaado, Age-Iris Rim, Agnes Saaren, Carol Sanderkoff, Reelika Sommer, Anni Sooman, Kristel Taal, Mirt Tammearu, Astrid Ulpus, Erki Aule, Steve Roman


No comments:

Post a Comment